Räägime seksist!

Brita Harjo

EAÜSi Seksuaaltervise töörühm

Iga-aastane NECSE (North European Cooperation of Sex Education Projects) seksuaalhariduskonverents tõi eelmisel aastal kokku üheteistkümne riigi (Eesti, Poola, Soome, Rootsi, Taani, Islandi, Saksamaa, Hollandi, Austria, Šveitsi ja Suurbritannia) arstitudengid, et vahetada meetodeid ja nippe, kuidas anda noortele huvitavaid ning samas harivaid seksuaalkasvatuse loenguid.

Eestit esindas 2012. aasta NECSE-l Suurbritannias Manchesteris vastupandamatu ning igati suurepärane seitsmeliikmeline seltskond naisi: Riin Agar, Grete Hirvesoo, Susanna Kõrgvee, Jaana Below, Merilin Vaher, Elle-Mall Keevallik ja Brita Harjo.

Unelmate töörühm (Brita Harjo erakogu)

Iga päev tutvustas mõni riik oma paremaid uusi seksuaalkasvatusmeetodeid. Eestlased panid kohalolijad joonistama elusuuruses Barbiesid ning ei puudunud ka kirss koogilt: meie oma kükitamismäng! (Kes teavad, need teavad.)

Konverentsi alateema oli seksuaalmoraal ja iga päev toimus loeng mingil (a)moraalse seksuaalkäitumisega seotud teemal, millest kõige põnevamaks osutus sekstööd ehk prostitutsiooni käsitlev. Prostituutide õigustest ja neile seatud piirangutest tulid rääkima kaks selle töö tegijat ning pean tunnistama, et pole kunagi varem prostituute nii lähedalt näha ja katsuda saanud. Tuleb välja, et ka nemad on täiesti tavalised inimesed! Peale prostitutsiooni räägiti teismelistest emadest ja HIVi teadliku levitamise kriminaliseerimisest ning igal teemal toimus pärast loengut debatt.

Elusuuruses Barbied (Brita Harjo erakogu)

Nagu me väga hästi teame, ei ole täispikad loengupäevad siiski piisavad, et ammendada noore elujõulise arstitudengi energiavarusid. Nii olid meie kallid võõrustajad valmistanud igaks õhtuks ette superlaheda sotsiaalprogrammi, mille üheks osaks olid olümpiamängud. Terve NECSE vältel kestis sõbralik rivaalitsemine eestlaste ja šveitslaste vahel ning ega ikka šveitsi mehest eesti naisele olümpiamängudel vastast ei olnud! Peale selle toimus igal õhtul pidu, teemadeks olid seksiolümpia, seksuaalfantaasia ning rahvustoit ja -jook. (Muide, ärge võtke mitte kunagi islandlastelt vastu hailiha – see on lõks!)

Viimasel õhtul oli meeletult kurb lahkuda: valdas täpselt selline tunne, et iga päev peaks olema NECSE. Raske on panna sõnadesse, mida NECSE annab, lihtsam oleks vist öelda, mida ta ei anna! Siiski lühidalt: maailma kõige ägedamaid sõpru; avatust, tolerantsust ja inspiratsiooni eluks; motivatsiooni kuhjaga ja peale. Nii labaselt, kui see ka kõlab, on tegu täiesti elu muutva kogemusega!

Seega, kui sul on vähegi huvi seksuaalhariduse vastu (kui ei ole, küll tekib!), siis sa lihtsalt pead sõitma Taani, kus toimub NECSE 2013. Kandideerida saab 4. veebruarini. Kirjuta/ joonista aadressil greteh@hotmail.co.uk, miks just sina peaksid olema Eesti delegatsiooni liige 2013. Halb poleks mõte sel aastal Euroopa tulevastele arstidele näidata, et Eestis on tegelikult ka mehi, sest praegu kahtlevad nad selles sügavalt. Ja 2015. aastal toome NECSE koos Eestisse!

Ära kõhkle ja küsi osalejatelt nende muljeid kogu ürituse kohta!

Inimõigused ja meditsiin

Triin Keller

Rahu ja inimõiguste töögrupi juht

10. detsembril möödus 64 aastat ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmisest. Selle raames korraldas Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi Rahu ja Inimõiguste töögrupp Biomeedikumis inimõiguste- ja meditsiiniteemalise mälumängu. Osa võttis üheksa võistkonda: neist seitse tudengite ja kaks arstide oma. Igas tiimis pidi olema neli liiget, et saanuks kõik mõtted ikka mitmekesi läbi arutada.

Varieeruva raskusastmega küsimusi oli kokku 14. Kõige lihtsamaks osutus küsimus, milles ootasime kolme erineva vihje vastusteks kolme Nobeli rahupreemia laureaati (Õnnistatud Ema Teresa, organisatsioon Piirideta arstid ehk Médecins Sans Frontières ja Albert Schweizer). Kõige keerulisem küsimus oli IPPNW organisatsiooni ehk International Physicians for the Prevention of Nuclear War (Arstid tuumasõja vastu) kohta, mille täisnime ei osanud esimese vihje peale ükski võistkond. Enamik osalejatest teadis aga õiget vastust siis, kui anti viimane ehk kolmas vihje, kus mainiti organisatsiooni tegevuse peamisi eesmärke: kaotada tuumarelvad ja hoida ära tuumasõda.

Esimese koha saavutas sel korral kolmanda kursuse võistkond Mustad Lambad, teise koha teise kursuse võistkond IP3 ning kolmanda koha juba väljaõppinud arstide võistkond nimega Noorpsühhiaatrid. Rahu ja Inimõiguste töögrupp tänab kõiki osavõtjaid ja soovib õnne võitjatele. Tänu positiivsele tagasisidele kordame üritust kindlasti lähemas või kaugemas tulevikus.

Üritust toetasid auhindadega AS Kalev, kino Cinamon ja neli Kliinikumi arsti, kes lubasid võistkonna IP3 liikmetele haiglas midagi põnevat näidata. Suur aitäh! 

MEFF – Meditsiiniteemaliste Filmide Festival

Kirke-Hellen Kukumägi 

EAÜSi Jätkusuutlikkuse töögrupi juht

3.–6. detsembril oli Biomeedikumi õhus tunda filmi lõhna. Usinad Jätkusuutlikkuse töögrupi tüdrukud ootasid filmihuvilisi naerusuil ning pakkusid tulijatele popkorni, morssi ja porgandeid. Eesti esimese Meditsiiniteemaliste Filmide Festivaliks oldi end valmistatud juba kaua ning lõpuks see oligi käes.

Esimesel päeval oli festivalikülastajatel võimalik vaadata 14 lühifilmi ning dokumentaalfilmi HIVist, mida hiljem kommenteeris ka dr Matti Maimets. Teisel päeval sai silmaringi arendada patoloogia ja anoreksia teemadel ning esitada küsimusi dr Anu Järvele. Kolmas õhtu oli kirurgia päralt ning neljandal õhtul kulmineerus MEFF Ahhaa keskuses filmiga „Minu vasak jalg”, mida kommenteeris dr Mark Brachinsky. Kõige populaarsemaks osutus anorkesiateemaline film, ent vaatajaid jätkus samas kõikjale.

MEFFi idee ning kontseptsioon olid üles ehitatud eelkõige meie arstiteaduskonna tudengite silmaringi laiendamiseks ning mõttemaailma avardamiseks. Saalis istudes ja filme vaadates oli mitmetel hetkedel võimalik tajuda seda, et need, kes filmi vaatavad, on just arstitudengid. Naerdi naljade üle, mis eeldasid meditsiinilisi eelteadmisi, ning oldi skeptilised filmides välja toodud haigustega seonduvate faktide suhtes.

Võib öelda, et jäime esimese MEFFiga väga rahule ning loodetavasti saab sellest iga-aastane üritus, mis pakub uusi teadmisi ja meelelahutust sadadele tudengitele.

Sellised käsitööna valminud piletid said endale kõik, kes käisid MEFFil viimasel päeval (Foto: Kirke-Hellen Kukumägi)

Kas alkohol on muutunud noorteorganisatsioonide kultuuri loomulikuks osaks?

Marta Velgan

V kursus

8.–14. novembril toimus Sloveenias 1st European Alcohol Policy Youth Conference, milles osales ligikaudu 90 noort peaaegu kõikidest Euroopa riikidest. Konverentsi eesmärk ei olnud selgeks teha alkoholi kõikvõimalikke kahjulikke toimeid ega muuta kõiki osalejaid karsklasteks. Korraldajate peamine soov oli meid mõistma panna, et alkoholi ei tohiks võtta argipäeva iseenesestmõistetava osana ning et noored võiksid ja peaksid alkoholipoliitika kujundamises aktiivsemalt kaasa rääkima.

Mind isiklikult puudutas sel konverentsil kõige enam noorteorganisatsiooni No Excuse liikme Daša Kokole ettekanne Sloveenia noorte- ja tudengiorganisatsioonide hulgas läbi viidud uurimistööst. Küsitluse eesmärgiks oli kaardistada 24 organisatsiooni liikmete alkoholi tarbimise harjumused ning suhtumine alkoholi. Kuigi küsitluse tulemused ei üllatanud paljusid kuulajaid (sh ka mind), siis hirmutavad tundusid need küll. Nimelt selgus, et pooled organisatsioonidest kasutavad üritustel alkoholi tarbimist kaudse sotsialiseerumise vahendina. 42% küsitlusele vastanutest arvas, et organisatsioon on tähtis faktor noorte joomisharjumuste kujundamisel ning lausa 73% liikmetest arvas, et alkoholi propageerimine organisatsiooni sees mõjutab ka nende endi tarbimist. 65% neist nõustusid, et vanemad liikmed on noorematele alkoholi tarbimise osas eeskujuks.

Kahjuks pole veel uuritud, kuidas on olukord Eesti noorte- ja tudengiorganisatsioonides. Küll aga olen oma tudengistaaži ajal teinud mitmeid tähelepanekuid. Arvan, et peaaegu kõikidele on sügissemestri hakul Tartu linnas silma jäänud plakatid, mis kutsuvad tudengeid korporatsioonide tutvumisõhtutele. Kuigi enamasti seda plakatitel otseselt ei reklaamita, on enamik siiski teadlik, millega meeskorporatsioonide külalisõhtutel tegelikult tegeletakse. Eelmisel kuul riivas minu silma aga Tartu ühe olulisema tudengiorganisatsiooni väljaandes olev poolt lehekülge hõlmav Saku õlle reklaam kirjaga „Õlu ülikool”.

Noorte- ja tudengiorganisatsiooni tutvustatakse kui kohta, kus noorel on võimalus ennast arendada, uusi kogemusi ja tutvusi saada ning silmaringi avardada. Nendes organisatsioonides on võimalus tegeleda just sellega, mis meeldib ning sisustada oma vaba aega kasulikult. Kui paljud organisatsioonid on endalt küsinud, kas ja kuidas aitab alkoholi tarbimine liikmetel eelnevalt mainitud eesmärke saavutada?

Rõõm on tõdeda, et esimese sammu organisatsioonisiseste alkoholi tarbimist puudutavate reeglite loomisel on astunud EAÜS. Nimelt võttis juhatus vastu otsuse EAÜSi üritustel mitte pakkuda alkohoolseid jooke. See aga ei tähenda, et kõikidel üritustel oleks alkoholi tarbimine kategooriliselt keelatud, lihtsalt EAÜS omalt poolt ei soodusta seda. Mina isiklikult pooldan seda otsust ning loodan, et EAÜS on sellega suureks eeskujuks kõikidele teistele Eesti noorte- ja tudengiorganisatsioonidele.

Kas ja kui palju keegi alkoholi tarbib, on iga inimese enda otsus. Tunnistan ausalt, et mina ei ole karsklane ning kindlasti ei ole selle artikli eesmärk karskluse propageerimine. Minu suurim soov on lihtsalt panna teid kui noori, kui tudengeid, kui tulevasi lapsevanemaid ja arste sellel teemal mõtisklema.  

Konverentsil olid esindatud peaaegu kõikide Euroopa riikide noored (Foto: Conor Cullen)

Välismeditsiin ei lõpe Soomega ehk välisvahetuse võlud

Kadri Peterson

Märt Raud

Ehk oled Sinagi leidnud oma postkastist teate, et on alanud järjekordne konkurss välisvahetusse kandideerimiseks. Neil, kes välisvahetust tutvustavale õhtule ei jõudnud või on välismaal praktiseerimise võludest vähe kuulnud, tekivad kindlasti rida küsimusi: kas minna, miks minna, mida oodata...

Programmi ennast siinkohal tutvustama väga ei hakkaks, enamik on sellest kindlasti rohkem või vähem juba kuulnud. Järgnevalt pigem mõned mõtted, mida täpsemalt välisvahetuses osalemine Sulle juurde annaks ning miks võiks hakata kontaktisikuks suvel Tartusse tulevatele meditsiinitudengitele.

Pakkida reisikott ning asuda teele tundmatusse nõuab tegelikult omajagu julgust – kõik ei ole sündinud reisisellid. Kuuks ajaks turvalisest keeleruumist lahkumine on küll üsna stressirohke, kuid koju tagasitoodav kogemus kaalub ebamugavused üles. Tihtipeale kipub meil ununema, et väga hea arst ei ole kõiki haigusi tundev entsüklopeedia, vaid ennekõike elukogenud inimene ja abistaja, kes oskab igas olukorras kuulata, suhelda, ravida. Teadmisi õpetab meile ülikool, kogemused tulevad elus toimuvate sündmuste kaudu. Välisvahetuses osalemine viskab meid kindlapeale sellistesse olukordadesse ja sündmustesse, mida ei oska tihtilugu ettegi kujutada. Arstitudengid on leidlikud ning oht, et keegi hätta jääks, on sisuliselt olematu. Saadud kogemus annab meile juurde enesekindlust ja isikupära, mis kajastub hiljem nii personaalses kui ka tööelus. Välisvahetuses osalemine aitab meil kasvada eelkõige inimestena.

Välisvahetuse programm on hea võimalus näha lähemalt teise riigi meditsiinisüsteemi. Iga tudeng saab endale isikliku juhendaja, kelle tööharjumused ja probleemilahendused võivad oluliselt erineda meie kultuuriruumi omadest – sellest kõigest on võimalik õppida ning näha asju täiesti uue nurga alt – „Ahhaa, ka nii on võimalik!”. Ükski süsteem pole täiuslik ja märgates sealseid kitsaskohti, saame neid oma tulevases praktikas ja Eesti meditsiinisüsteemis vältida / parandada. Kuigi haiglapraktika pole kõikjal viimse detailini läbi mõeldud ning alati ei usaldata tudengitele aordiklemmide paigaldamist ega puusanaelte „sissetagumist”, siis sellest hoolimata lisab kuuajaline periood mõnes välismaa haiglas Sinu meditsiiniõpingutele kindlasti tüki väärtuslikku. Garanteeritud on kontaktid teiste meditsiinitudengitega, millest võib areneda võimalus läbida oma edasised praktikad ja täiendusõppe perioodid mõne uue riigi kõrgtasemelises meditsiinikeskuses, rääkimata heast sõbrast mõnel huvitaval maal.

Oled lisaks inglise keelele mõnda muud keelt õppinud, aga pole saanud piisavalt suhtluspraktikat? Välisvahetusse minnes saad seda viga parandada. Kohaliku keele tundmine on suur eelis kohalike patsientide ja arstidega suhtlemisel ning neist arusaamisel. Seega, miks mitte kasutada võimalust saada hea saksa, hispaania, itaalia või mõne muu keele praktika?

Välisvahetus on hea alternatiiv arstitudengitele, kes ei raatsi Erasmuse programmiga mõneks semestriks välismaale minna ja seeläbi akadeemilise puhkusega oma õpingute kestvust pikendada. Välisvahetus kestab ainult kuu ja iseenesest pole vale väita, et see on justkui lühike ja intensiivne Erasmus. Teisest küljest võib välisvahetuses osalemine anda lisajulgust või tekitada motivatsiooni pikemalt välistudengi elu elada. Riikide nimekiri, kuhu välisvahetusse minna, on küllaltki mitmekesine ja seetõttu peaks igaüks leidma endale sobiva koha. Kui ei leia, siis saab alati otsida võimalusi sõlmida tulevaseks aastaks välisvahetuse leping ka Sinule meelepärase riigiga.

Lisaks ise välisvahetuses osalemisele, on kõigil suurepärane võimalus hakata kontaktisikuks augustikuus Tartusse tulevatele välistudengitele. Niiviisi ei ole tarvidust kuhugi reisida, vaid erinevatest kultuuriruumidest pärit eksootika tuleb ise koju kätte. Kontaktisikute ülesanded on aidata välistudengitel kohaneda kohaliku eluga, viia nad esimesel päeval haiglasse ja korraldada teiste kontaktisikutega koos sotsiaalprogramm, mis jääb meelde koguks eluks. Lisaks kõigele sellele annab kontaktisikuks olemine tublisti aktiivsuspunkte, mis tulevad kasuks järgmisel aastal välisvahetusse kandideerimisel.

Mis aga kõige tähtsam, välisvahetus – kas Tartus või siis välismaal – on üks seiklusi täis kuu! Kunagi ei või ette teada, mis ja kes sind ees ootavad: kindel võid olla vaid selles, et saab põnev olema. On tõeline kultuurielamus olla kuu aega koos erinevatest riikidest pärit inimestega. Saate korraldada rahvusõhtuid, pidada inspireerivaid vestlusi, võtta ette seiklusi looduskaunitesse paikadessse või lihtsalt nautida erinevaid kultuure ja ühist söögitegemist. Ära kõhkle, kasuta seda EAÜSi pakutavat ainulaadset võimalust, sest hiljem jõuab kodumaal või Soomes praktiseerida kogu elu, kuid meditsiinitudengina on Sul võimalus vaid ülikooliajal mõnes eksootilises riigis chillida.

Välisvahetus Portugalis (Foto: Stella Põldsepp)

Välisvahetusse kandideerimine kestab 22. detsembrini 2012. Rohkem infot www.eays.ee/valisvahetus/kandideerimine

Tossud olid paljudel

EAÜSi Spordigrupp

Kas panid tähele neid valgeid A4-suuruses pabereid, kus uuriti sinu jooksmisharjumuste ning tossude kohta? Mõtlesid, et miks sellised küsimused? Kui sa seni pole vastust saanud või ei saanud ise kohal olla, siis siin on lühike ülevaade sellest, miks neid tosse vaja oli.

Eelmisel laupäeval võis paljusid näha sammumas Tartu Ülikooli spordihoone poole. Hordidena suundus rahvas keskpäevaks korvpalli vaatama, aga arstitudengid olid platsis juba varem, sest kell 11 algas meie päris oma ning sel aastal imagot muutnud treeningpäev.

Treeningpäeva kava vaadates oli kirjas vähem võistlusalasid kui eelnevatel aastatel. Peale suurepärast soojendust said huvilised tutvust teha võitlussportidega, mis osutusid nii populaarseteks, et ajakavasse tuli sisse viia muudatus. Populaarseks osutus ka Anni poolt läbiviidud Bosu treening. Kui enne laupäeva ei teadnud mõni arstitudeng, mis imeloom see bosu on, siis pühapäeval tuletasid seda neile meelde valusad lihased. Või siis pildid Facebookis!

Võistlusmomenti pakkusid seksigrupi partnerjooks ning sõudmine. Just viimane pakkus päeva kõige pingelisemaid hetki oma sekundite ning sajandikega. Sõudeergomeetri võistluse võiks tituleerida päeva populaarseimaks võistlusalaks. Lisaks rohkele osavõtule oli kuulda häälekat kaasaelamist ning põnevate hetkede tarvis jätsid treeningu pooleli ka inimesed teisel pool klaasi. Lihaste pumpamine võis oodata.

Pärast viimaste energiavarude väljapigistamist sõudeergomeetril oli siiski vaja välja selgitada meie teaduskonna kõige kõvem mees ja naine. Nendeks osutusid Taaniel Laisk, kes kaitses enda tiitlit eelmisest aastast, ning Anni Tolk.

Kella 16 paiku said auhinnad jagatud ning korralikule spordiinimesele kohaselt ka lihased venitatud ja oligi aeg koju taastuma minna. Õhtul võis keha kosutada kringliga ning ei puudunud ka traditsiooniline saun.

Kas meie teaduskond saab endale uue Kõva Mehe või Naise selgub juba Treeningpäeval 2013.

Ka CURARE tänab spordigruppi suurepärase päeva eest!

Tilk verd võib muuta elu

ELINOR ÕUNAP

MADLI-KÄRT UPRUS

14. novembril toimus kõigis Eestimaa Selverites Diabeedipäeva tähistamine, millest võttis osa ka meie oma Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. Ajavahemikus 17-19 võis näha valgetes kitlites arstitudengeid mõõtmas veresuhkrut tasuta kõigil, kes selleks soovi avaldasid. Üle kogu Eesti Selverites osales sel aastal 59 tudengit, nende hulgas oli nii rebaseid kui ka peaaegu valmis arste. Nädal enne said kõik osalejad osa võtta koolitusest, kus õpetati glükomeetreid kasutama ning anti lisateadmisi diabeedist.

Eelmisel aastal mõõdeti veresuhkrut rohkem kui 4000 inimesel ning kontrollitud mittediabeetikutest avastati 108 inimesel kõrgenenud veresuhkur kaks tundi pärast sööki. Tegemist on olukorraga, mis võib viidata diabeedile. Seega ei ole tegemist üritusega, kus me puhtalt käime arsti mängimas, vaid meie poolt teostatud mõõtmiste tagajärjel saavad nii mõnedki aru perearstlikule kontrollile mineku vajadusest. Kui me avastame kas või ühe inimese, kes kõnnib meie seas teadmata, et tal on diabeet, või kui me suudame kas või ühele inimesele selgeks teha, kui tähtis on oma tervise eest hoolitseda ja et suhkur ei ole naljaasi, siis võime ürituse kordaläinuks lugeda!

Eelmisel aastal diabeedipäeval osalenute muljeid:

Kadri Peterson (III kursus): „Eelmisel aastal Veeriku Selverisse jõudes oli meid ees ootamas juba väike järjekord inimestest, kes kõik tahtsid enda veresuhkru taset kontrollida. Üritus osutus väga populaarseks ja põhimõtteliselt ei tekkinud hetkekski olukorda, kus uudishimulikke inimesi meie ümber ei olnud. Pidi tegutsema kiirelt, aga samas leidma iga inimese jaoks aega temaga suhtlemiseks ja tema nõustamiseks. Päeva lõpus olin küll väsinud aga õnnelik, sest tundsin, et sain reaalselt inimeste heaks midagi ära teha, oma kätt harjutada ning leidsin taaskord kinnitust sellele, miks ma tahan just arstiks saada.“

Kätlin Puksand (III kursus): „Mina otsustasin eelmisel aastal diabeedipäeval osaleda, sest mulle meeldis, et see on üle-eestiline suurüritus ja me saame reaalselt suurt inimeste hulka mõjutada. Selveris sisseoste tehes ja reklaami kuuldes on äge mõelda küll, et nii tore et mina saan ka oma panuse anda. Ma ei usugi, et selline üritus aitab Eestis leida kõik inimesed, kellel veresuhkruga probleeme on, kuid kahtlemata juhib see tähelpanu ja inimesed muutuvad kokkuvõttes oma tervisest teadlikumaks ja hoolivamaks. Tallinna valin sellepärast, et siis on järjekorras ka sõbrad ja sugulased. Eelmisel aastal tõi mu vanaema näiteks autotäie inimesi oma vere glükoositaset mõõtma! Ootan põnevusega ka seda aastat.“

Üritust aitasid korraldada SA TÜK Lastefond ning sponsorfirmad Sanofi, Mefo, AB Medical ning Surgitech.

Juhatus andis oma panuse sel aastal ühiselt Võrus (Foto: Sirli Saar)