Subjektiivselt seksigrupi sisekoolitusest!

Grete Hirvesoo

Seksuaaltervise töörühma juht

On neljapäeva hilisõhtu. Kaks seksigruplast arutavad Facebook's:

M: Ma olen juba nii leilis.

G: Imelikul kombel olen seda ka mina.

M: Kes ei oleks?

See oli minu ja Marie omavaheline vestlus päev enne seksigrupi sisekoolitust, mida hellitavalt kutsusin seksigrupi bootcamp'ks. Ees oli ootamas kaks sisutihedat päeva, mille keskmes oli seksuaalharidus. Kuid ei puudunud ka tants ja trall. Work hard and play harder – väljend, mis ei tohiks võõras olla ühelegi arstitudengile!

Seksigrupile on omane tahe teha asju paremini kui varem. Meie eelmisel aastal toimunud ühepäevane sisekoolitus ei rahuldanud meid. Sellepärast otsustasime juba kevadel, et järgmine sisekoolitus saab kestma reedest pühapäevani. Ja olgem ausad, pole midagi paremat, kui veeta terve nädalavahetus linnast eemal, maailma kõige ägedamate inimestega ning arutleda teemadel, mis on kõike muud kui igavad.

Miks seksigrupile sisekoolitus? Miks mitte – see on huvitava elu alus. Tõde on ka see, et seksigrupiliikmete seas on nii mõnigi uus inimene, kellele meie raudvaral on palju edasi anda. Oleks rumal mitte üritada omandada teadmisi neilt, kellel on kõige rohkem kogemusi seksuaaltervise tundide andmisel, põhjalikud teoreetilised teadmised ja suur hulk interaktiivseid meetodeid. Kindlasti ei tohiks unustada näpunäiteid, mis aitavad meil kõigil tulevikus olla suurepärased lektorid. Sest uskuge mind, seksuaaltervise loengu andmine on kunst. See vajab julgust, tahet, avatust, pädevust ning loovust. Ning me ei usu, et on olemas parem koht, kus neid oskusi endas arendama hakata, kui meie sisekoolitus!

Koolitusel tehti nii tõsist tööd..

...kui ka palju nalja.

Lisaks teemadele, mis mahtusid meie programmi kohutuslikus korras, ning teadmistele, mis omastasime erinevate sessioonide käigus, ei tohiks unustada neid hetki, kui terve ruumitäis inimesi naeris ilma valehäbita. Minu lemmik oli, kui arvutist kõlas Psy „Gangnam Style“ (ja seda rohkem kui üks kord) ning kõik usinalt ja vägagi püüdlikult tantsusamme imiteerisid!

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kes koolitusel osalesid, sest kui teid poleks, siis poleks ka koolitust. Kuid eraldi tooksin välja seksigrupi raudvara, kes olid kõik esindatud ning andsid endast sellel nädalavahetusel kõik. Aitäh Mariele, kes tegi supertöö koolituse organiseerimisel. Ellele, Jaanale ja Merilinile nende poolt läbiviidud sessioonide eest ning nooremate liikmete inspireerimise eest!

Raske on olla objektiivne, kui sa siiralt usud, et seksigrupp on kõige ägedam. Aga nii on!

PS! Ei tea, mis järgmisel aastal veel saab ? ;)

KAUA TEHTUD KAUNIKENE

Sirli Saar

EAÜSi peasekretär 

Sisekoolituse peakorraldaja

Pealkiri viitab nii artiklile kui ka sisekoolitusele endale. Ettevalmistused algasid juuli lõpus, koolitus ise nõudis osalejatelt ajalist investeeringut 36 h ja artikkel võttis aega 3 (öö)päeva.

Koolitajad valisin järgides põhimõtet, et ei ole võimalik õpetada. Saab jagada kogemusi, kuulata, pidada dialoogi, teha praktilisi harjutusi. Esitada väljakutse ja inspireerida. Mida inimene koolitusest kaasa võtab sõltub temast endast, tema vajadustest ja arengusoovist. Eero Loonurm ja Edvard Ljulko on minu jaoks mõlemad väga inspireerivad inimesed. Koolitajatena publiku soovidest lähtuvad ja praktikale keskenduvad. Mina soovin, et selts oleks sisemiselt harmooniline ja väljapoole atraktiivse kuvandiga.

Sisekoolitusel osalesid töögrupijuhid, juhatuse liikmed ja teised silmapaistvalt aktiivsed ning tublid EAÜSikad. Esindatud olid kõik kursused pluss toetajaliikmeskond. Leian, et selline valim on jätkusuutlikkuse aluseks ning näitab samaaegselt nii seltsi mitmekülgsust kui ka ühtsust.

Laupäeva põhirõhk läks kommunikatsioonile. Eero Loonurm tegi meile teemas soojenduse ja viis meid õigele lainele. Pärastlõunal jagunesime sisekommunikatsiooni ning väliskommunikatsiooni töörühmaks. Kaardistasime hetkeolukorra, arutasime murekohtade üle ning panime paika edasised tegevused. Ideid tuli nagu Vändrast saelaudu. Nende elluviimiseks on vaja inimressurssi. Siinkohal panustame teiepoolsele abile.

Sisekommunikatsioon pole ainult info edastamine, vaid ka info ühine mõistmine, kogemuste jagamine ja empaatia tekkimine inimeste vahel. Iga lause, mida inimene loeb või kuuleb, mõtestab ta enda jaoks lahti. Seda tehakse vastavalt sellele, mis infot eelnevalt omatakse. Seega tuleb info anda täpsel, nö puust ja punaselt, et kõik saaksid ikka ühtemoodi aru.

Kõik arstitudengid peaksid seltsist teadma ja oskama seda positiivselt kirjeldada. Selleks tuleb teha tööd ning süsteemselt väljapoole positiivset kuvandit kommunikeerida. Näiteks on meil väga hea video, mille senine turundus on üsna nõrk olnud. Mõeldud tehtud. Andrus Lomp lõi meile ehk EAÜSile oma Youtube’i kasutaja ning laadis meie suurepärase video sinna üles. Kõik koolitusel olnud jagasid videot oma Facebook’i kontol. Tulemus - 2 päevaga rohkem kui 780 vaatamist. Kutsun Teid kõiki üles kõnealust videot oma sõprade ja tuttavatega jagama. Miks? Eks ikka selleks, et kõik teaksid kui ägedad me oleme. Lisaboonusena anname inimestele võimaluse teha midagi eriti vinget ehk siis teha koostööd EAÜS särasilmsete noortega tervema ja õnnelikuma Eesti nimel.

Pühapäeva alustasime avaliku esinemisega. Esinemisärevus on vägagi kinni mõtlemises ja seda saab muuta. Üks hea idee, kuidas ärevust maandada. Vastavas olukorras küsida endalt „on see eluohtlik?“ ja siis sealt edasi mõelda. Publikuga psühholoogilise kontakti loomise eelduseks on iseendaga kontaktis olemine. Ole parim sina, mitte ära püüa olla keegi teine.

Parim saavutamise seisund on nn flow ehk vooseisund. See tekib siis kui inimesele antakse tavalisest pisut suuremad nõudmised. Seega annavad nad endast rohkem kui tavaliselt. Juhul kui ülesanne on liiga kerge hakkab inimesel igav ja kui liiga raske, tekib hirm. Vooseisund tekib selles kitsas lõigus hirmu ja igavuse vahel.

Pikalt ja põhjalikult käsitlesime organisatsiooni väärtusi ning arutasime ka kokkuleppeid, millest võiksime oma tegevuses juhinduda. Mõlemad vajavad edasiarendust ja konkretiseerimist. Sisekoolituse teise päeva käegakatsutavaks tulemuseks on seltsi lühendile põhiväärtuste kujul leitud ideaalne funktsioon.

Eneseareng
Avatus
Ühtsus
Sihikindlus

Koolituse viimaseks teemaks oli läbipõlemine.

Baley järgi on sellel neli faasi:

1. idealism ja entusiasm – ülim optimism, energilisus ja ambitsioonikad plaanid
2. stagnatsiooni tunnetamine – teed omast arust hoolega tööd ja pingutad, aga tulemusi pole
3. frustratsioon – agressioon enda, teiste ja maailma vastu
4. apaatia – käegalöömine, ei huvituta enam millestki

Soovitused kuidas läbipõlemist ära hoida ning vältida saab kokku võtta järgmise lausega: „Käitu endaga nii nagu sa käituksid oma hea sõbraga.“

Kui väljakutse tundub liiga suur, siis võiks panna ülesande punkt-punktilt kirja ja vaadata, et kuidas siis tundub. Tuleb jääda siiski reaalsusesse ja teatud ajalistesse piiridesse. Kõiki eesmärke ei saagi ega peagi alati täitma. Tuleb keskenduda olulisimatele ja tegeleda nendega pühendunult ning põhjalikult.

Lähiajal teen koolituse sisust pikema kokkuvõtte, mis hõlmab ka koolitajate materjale. Nädalavahetusel tekkinud ideede edasiarenduseks ning teostuseks sai loodud järgmised töörühmad:

• väliskommunikatsiooni süsteem (sealhulgas partnerite andmebaas)
  • Koduleht, Twitter ja muu virtuaalmaailm
• sisekommunikatsiooni süsteem
• organisatsiooni väärtused
• organisatsioonisisesed kokkulepped, millest juhinduda
• arengukava 2013-2015

Kes tunneb, et mõni punkt just teda kõnetas ning huvi tekitas siis võtke julgelt ühendust ja lööge kampa. Positiivsed emotsioonid ja kihvtid inimesed garanteeritud!

Ka vihm ei suutnud koolitusel osalejate näolt naeratust minema viia (Foto: Rasmus Kurgpõld)

Kodusõda Süürias

Mari-Ann Kröönström

I kursus

Olgem ausad, kui paljud meist ikka igapäevaselt uudiseid loevad? Ja kui samaaegselt välispoliitikaga keerlevad peas veel mõned toredad nahahaigused (mida kindlasti küsitakse sellel homsel arvestusel), siis vaevalt on kellelgi üleliigset energiat selleks, et loetut sügavalt analüüsida.

Triin ja Karmen otsustasid, et nemad (ja teised huvilised rahu ja inimõiguste töögrupist) võiksid päevakorralistest inimõiguste rikkumistest teada rohkem kui ainult paari nime ja umbkaudset geograafilist piirkonda. Võttes aluseks needsamad paar nime (Ba’ath, al’Assad, Süüria) ja umbkaudse geograafilise piirkonna (Lähis-Ida?!), mida nad juba teadsid, surfasid Triin ja Karmen internetis Süüria lainel ning omandasid kena ülevaate sealsest situatsioonist.

Näiteks said nad teada (ja rääkisid meile edasi), et Süüria asub Iisraeli, Jordaania, Liibanoni, Iraani ja Türgi vahel, hõlmates ka tillukest juppi Vahemere rannikust. Karmen rääkis meile kirglikult Süüria suurimast mäest (mt Hermon), tsivilisatsiooni hällist (Tigrise ja Eufrati jõgedest, mis saavad alguse just Süüria aladelt) ja Süüria presidendist, al’Assadist (kes olevat päris “kena mees” ja peale selle veel ka arst – paistis inimõiguste rikkumisi kõrvale jättes üpris meeldiv).

Triin rääkis meile numbritest, näiteks sellest, et üks ja sama partei on Süürias võimul olnud juba 1963ndast aastast alates (Ba’athi partei kuhu kuulub ka meile tuttav president al’Assad) ja et sellest ajast alates on seaduslikult valitsenud riigis “eriolukord”, mis keelab avalikud kogunemised. Mõni ime siis et reforme ja vabadust nõudev Araabia Kevad Süürias kodusõja vallandas, mis ongi tegelikult see millest pidime rääkima…

Kes siis ikkagi kellega võitleb?

Selles jõudsid Triin ja Karmen ka selgusele: nimelt on omavahel raksus president Al’Assad (Süüria võimud, kes istuvad pealinnas Damaskuses) ja opositsioon (rahvas, kes on koondunud põhjas asuva Aleppo ümber).

Kogu konflikti pähklikoorde pannes, on al’Assad inimõiguste seisukohalt “paha” ja rahva pool on nn. “inimlik õigus”. NATO riigid on koondunud opositsiooni poolele ja laidavad tugevalt al’Assadi tegevust. Teised Araabia riigid viskasid al’Assadi Süüria oma pahameele näitamiseks lausa Araabia Liigast välja.

Aga kogu selle laituse kõrval on meil ka sellised seltsimehed nagu Iraan ja Venemaa, kes toetavad al’Assadi režiimi relvadega ja ei paista Süüria inimõigustest üldse eriti hoolivat.

Ehk siis probleeme kui palju ühe ebaõnnestunud Araabia Kevade riigiga!

Arutlesime ise pikalt edais. Päris keemiseni vaidluste tulisus veel ei kerkinud, aga selleks on küllalt aega järgmisel korral, kus esitlejaid on loodetavasti rohkem ja teemaks on Põhja-Korea.

Üritus oli SUUREPÄRANE ja uute nägude ning värskete ideede kohalolek teeks seda veel SUUREPÄRASEMAKS!!

Seega ootame kõiki silmaringilaiendajaid järgmisel korral kuulama müstilisi lugusid Põhja-Koreast. Loeme Jong-Il’id üle ja vaatame, mis seal üldse viimase paarikümne aasta jooksul on toimunud.

Loe täpsemalt Rahu ja Inimõiguste töögrupi üritustest siit: estscorp.wordpress.com

Kuidas muuta oma töögrupp parimaks?

Triin Pohlak

II kursus

Töögrupi hea käekäigu ja arengu jaoks on kindlasti tarvis innukat juhti, kes suudaks tublisid ja aktiivseid inimesi enda ümber koondada ning neid piisavalt motiveerida. On vaja erinevaid projekte rohkete väljakutsetega ja võimalust igaühel midagi teha, milleski kaasa lüüa. Sama tähtsad on ka võimalused ühiseks ajaveetmiseks, mis lubab liikmetel vabas õhkkonnas koos olla ja midagi põnevat teha.

Olulisim seesuguste ettevõtmiste juures ongi asjaolu, et pole mingit formaalset tegevust nagu koosolekute puhul. Kõik saavad olla nemad ise, nautida koosolemist ja mõnusat seltskonda. 

Kindlasti saadakse niiviisi teiste grupiliikmetega palju kiiremini tuttavaks, toimub lõimumine. Mida rohkem aega üheskoos veedetakse, kas siis laua- või sportmänge mängides, matkates, meisterdades või muud ägedat tehes, seda suurema tõenäosusega tekib vastastikune usaldus ja sõprus. Rühmasisene usaldus on aga üks olulisimaid aspekte töögrupi toimimise seisukohalt. 

Oma kaaslaste seltskonnas end mugavalt tundes julgeme neile oma ideedest rääkida, nendega mõtteid jagada, eriilmelisi lahendusi välja pakkuda, kartmata teiste hukkamõistu, kartmata enese lolliks tegemist. Sest kes meid ikka välja naerab, kui seltskonnas on sõbrad, inimesed, kellele toetuda, kellelt nõu küsida ning kellega kõiksugu pööraseid ja mitte nii pööraseid ideid teoks teha. Kõik see on ju eeldus heale tiimitööle. Meeskond ei toimi, kui puudub usaldus ja kui liikmete vahel on pinged. Hirm end teiste ees narriks teha on samuti hävitava jõuga. Eduks on tarvis üheskoos ideid täiustada, neid teoks teha ja sel moel aina paremuse suunas edasi liikuda. 

Kui oleme koos inimestega, kelle kohta teame, et saame neile loota, tunneme end hästi. Lisaks on tähtis mõista, et meeskonnas on iga liige oluline, kõigi panus on määrav. Usaldamatus seltskonnas ei pruugi igaüks sellest aru saada, ei pruugi leida oma kohta suures masinavärgis. Teades aga, et koos on tore olla ja tajudes, et just mina olengi vajalik, soovitakse üha rohkemates projektides kaasa lüüa. Tundes rõõmu koosoldud ajast ja kambakesi tehtud asjadest, tekib tahtmine ikka ja jälle koos olla ja koos teha. Nõnda on iga koosolek oodatud, sest seal on tuttavad ägedad inimesed, kellega veedetud aeg on meeldiv ja väärtuslik.

Jätkusuutlikkuse töögrupi usinad liikmed Trükimuuseumis tööhoos.
Foto: Triin Pohlak

Puhke- ja venituspaus kevadisel rattamatkal.
Foto: Karmen Stimmer

Kes olid arstiteaduskonna tutvumispeol?

4. oktoobril toimus klubis Illusioon arstiteaduskonna traditsiooniline tutvumispidu. Curare oli kohal, et koguda inimeste muljeid sündmuskohalt. Ja otseloomulikult tahame neid ka kõigi teistega jagada.

Rein – Tulin arstiteaduskonna (edaspidi AR – toim) tutvumispeole, sest kõik mu sõbrad on siin. Need on kõik need inimesed, kes on lava peal ja lava ees. Olen seni aga näinud ainult kohutavaid, kortsulisi ja veriseid nägusid, loodan, et õhtu lõppeb rahulikult ega lähe üle käte.

Karmen – Mina tulin, sest see on iga-aastane tore pidu, kuhu ei saa tulemata jätta. Loodan, et saan kokku paljude inimestega, keda võib-olla iga päev ei näe ja kellega on tore juttu rääkida. Aga kuna ma just jõudsin, siis ei ole veel jõudnud kellegagi kohtuda.

Merle – Käin igal aastal, sest see on traditsioon. Eelmine jäi küll vahele, kuna olin välismaal. Mulle meeldisid rebaste tantsunumbrid küll, kuid üle inimeste peade oli neid üsna raske näha.

Karol – Käin AR tutvumispidudel, sest see on norm. Igal aastal tullakse siia peole. Need, kes ei tule, on tavaliselt need, kes ei käigi pidudel. Ma ei oota tänaselt peolt midagi, siin ei ole midagi oodata. Peod on kõik suhteliselt sarnased. Ootan head meeleolu, mis on samas suhteliselt tavaline, kuna tean siin päris paljusid inimesi.

Ann ja Diana – Meie oleme esimeselt kursuselt ja tulime peole, sest esinesime siin. Kõik läks õnneks hästi. Võitsime ka ühe mängu.

Martin – Naudin siin seltskonda. Tulin, sest siin on arstid ja arstid on segased. Oma üritustel tuleb alati käia, minu arust on see oluline, et ka kõik vanemad kursused käiksid edaspidi AR pidudel, üritustel, koosviibimistel, sest see kasvatab ühtekuuluvustunnet ja tead, kes on sinu ümber teaduskonnas. Ümberringi on kõik vanad sõbrad, aga olen täna juba ka 4 uut sõpra saanud.

Karmo - Tulin, et näha vanu tuttavaid ja uutega tuttavaks saada. Olen igal aastal käinud. Täna olen näinud selliseid inimsi, kellega muidu iga päev ei suhtle ja ei ole olnud aega uusi tuttavaid leida. Tagareas ma kahjuks korralikult rebaste etteasteid ei näinud.

Taavi – Miks ma peole tulin? Aga miks mitte? Pidu on äge. Sain uue sõbra Alari. Aga ma olen muusik, ma ei tantsi. Tšillin niisama.

Juuli-Ann – Tulin, sest see on kõva pidu ja siin käiakse. Ei saa vahele jätta. Ise korraldasin ka 2 aastat tagasi, täna on muusika parem. Rebaste etteasteid kahjuks eriti ei näinud, kuna olin tagareas. Vahepeal oli üks uus kutt ka siin meie ringis, aga ma ei tea, mis ta nimi oli. Vanadest sõpradest nägin oma esimesi rebaseid. Pidu mulle muidu meeldib, aga hakkan väsima. 22 ei ole enam kerge iga. Märkan ka, et ma ei tea enam neid laule, mida peol mängitakse, mul ei ole raadiot.

Kadri – Siia ei saa mitte tulla. Kõik tulevad. Tunnen ka, et see on mu ametikirjelduses. Üritasin väga sõpru leida, tutvusin ka mitmetega ja osad neist tahtsid ka edasi suhelda. Nägin ka vanu sõpru. Rebaste etteasteid täpselt ei näinud, rahvas seisis ees. Ühed olid, kellel oli mingi pulk jalge vahel, see oli päris okei.

Mari (korraldaja) – Väga ilusasti on õhtu kulgenud, nagu enamik üritusi ikka. Plaanid on meil väga head, reaalsus teeb võib-olla omad korrektuurid. Aga väga hästi on kõik seni läinud, olen kõigiga rahul ja pidu on äge.

Kui peaksin kõik uuesti tegema, teeksin samamoodi. Olen rahul kõigi tiimiliikmetega. Hakkasime korraldama kohe esimesest päevast, kui Tartusse jõudsime ja sellest peale on kõik väga ilusasti kulgenud.

Ilmselgelt võib esimesel pilgul tunduda selline suur asi, suur pidu, iga-aastased traditsioonid, ootused, aga kui meile juba öeldakse, et teie ei tee või teine kursus ei tee, siis tekib selline hasart, et tahame teha kõige ägedama, kõige suurema, kõige lahedama peo, mida saame. Tahame teha sellist pidu, mille üle oleksime ise õnnelikud, kui me sellest osa võtaksime ja see meil minu meelest õnnestus. Ei olnud ideed teha täpselt samamoodi nagu eelmisel aastal, mõtlesime vaadata, kuidas läheb. Tantsud tulid natuke samamoodi, aga me leidsime, et see oli igati hea idee, kuna rebased pannakse siis koos harjutama, töötama. Mina ütleks, et see idee on ennast väga ilusti ära tasunud ja grupisiseselt on rebased ka juba rohkem läbi käinud.

Ise olen ka uusi tuttavaid leidnud, nii arstiteaduskonnast kui ka juurast, majandusest. Ikka kõigiga üritan suhelda, see on hästi tore. Kuna ma näen natukene haige välja seoses oma pisaratega (korraldajatel on ühiseks näomaalinguks veritsevad silmad - toim), siis jututeema on olemas kõigiga, isegi nendega, keda ei tunne.

Vanu sõpru olen siin näinud isegi selliseid, keda ei ole muidu aastaid näinud, kuigi nad elavad Tartus. Aga siis saadad Facebookis kutsed laiali kõigile ja inimesed tulevadki reaalselt kohale, äge on. Nad teavad seda tausta, on kuulnud sõpradelt, et arstiteaduskonna tutvumispidu on lahe ja lihtsalt tulevad kohale – see on minu arvates kõige ägedam.

Kõik, kes meile vastasid – te olete toredad.
Kõik, kes käisid peol – te olete õigel teel!
Kuidas teistele pidu meeldis?