CURARE

Kes olid arstiteaduskonna tutvumispeol?

4. oktoobril toimus klubis Illusioon arstiteaduskonna traditsiooniline tutvumispidu. Curare oli kohal, et koguda inimeste muljeid sündmuskohalt. Ja otseloomulikult tahame neid ka kõigi teistega jagada.

Rein – Tulin arstiteaduskonna (edaspidi AR – toim) tutvumispeole, sest kõik mu sõbrad on siin. Need on kõik need inimesed, kes on lava peal ja lava ees. Olen seni aga näinud ainult kohutavaid, kortsulisi ja veriseid nägusid, loodan, et õhtu lõppeb rahulikult ega lähe üle käte.

Karmen – Mina tulin, sest see on iga-aastane tore pidu, kuhu ei saa tulemata jätta. Loodan, et saan kokku paljude inimestega, keda võib-olla iga päev ei näe ja kellega on tore juttu rääkida. Aga kuna ma just jõudsin, siis ei ole veel jõudnud kellegagi kohtuda.

Merle – Käin igal aastal, sest see on traditsioon. Eelmine jäi küll vahele, kuna olin välismaal. Mulle meeldisid rebaste tantsunumbrid küll, kuid üle inimeste peade oli neid üsna raske näha.

Karol – Käin AR tutvumispidudel, sest see on norm. Igal aastal tullakse siia peole. Need, kes ei tule, on tavaliselt need, kes ei käigi pidudel. Ma ei oota tänaselt peolt midagi, siin ei ole midagi oodata. Peod on kõik suhteliselt sarnased. Ootan head meeleolu, mis on samas suhteliselt tavaline, kuna tean siin päris paljusid inimesi.

Ann ja Diana – Meie oleme esimeselt kursuselt ja tulime peole, sest esinesime siin. Kõik läks õnneks hästi. Võitsime ka ühe mängu.

Martin – Naudin siin seltskonda. Tulin, sest siin on arstid ja arstid on segased. Oma üritustel tuleb alati käia, minu arust on see oluline, et ka kõik vanemad kursused käiksid edaspidi AR pidudel, üritustel, koosviibimistel, sest see kasvatab ühtekuuluvustunnet ja tead, kes on sinu ümber teaduskonnas. Ümberringi on kõik vanad sõbrad, aga olen täna juba ka 4 uut sõpra saanud.

Karmo - Tulin, et näha vanu tuttavaid ja uutega tuttavaks saada. Olen igal aastal käinud. Täna olen näinud selliseid inimsi, kellega muidu iga päev ei suhtle ja ei ole olnud aega uusi tuttavaid leida. Tagareas ma kahjuks korralikult rebaste etteasteid ei näinud.

Taavi – Miks ma peole tulin? Aga miks mitte? Pidu on äge. Sain uue sõbra Alari. Aga ma olen muusik, ma ei tantsi. Tšillin niisama.

Juuli-Ann – Tulin, sest see on kõva pidu ja siin käiakse. Ei saa vahele jätta. Ise korraldasin ka 2 aastat tagasi, täna on muusika parem. Rebaste etteasteid kahjuks eriti ei näinud, kuna olin tagareas. Vahepeal oli üks uus kutt ka siin meie ringis, aga ma ei tea, mis ta nimi oli. Vanadest sõpradest nägin oma esimesi rebaseid. Pidu mulle muidu meeldib, aga hakkan väsima. 22 ei ole enam kerge iga. Märkan ka, et ma ei tea enam neid laule, mida peol mängitakse, mul ei ole raadiot.

Kadri – Siia ei saa mitte tulla. Kõik tulevad. Tunnen ka, et see on mu ametikirjelduses. Üritasin väga sõpru leida, tutvusin ka mitmetega ja osad neist tahtsid ka edasi suhelda. Nägin ka vanu sõpru. Rebaste etteasteid täpselt ei näinud, rahvas seisis ees. Ühed olid, kellel oli mingi pulk jalge vahel, see oli päris okei.

Mari (korraldaja) – Väga ilusasti on õhtu kulgenud, nagu enamik üritusi ikka. Plaanid on meil väga head, reaalsus teeb võib-olla omad korrektuurid. Aga väga hästi on kõik seni läinud, olen kõigiga rahul ja pidu on äge.

Kui peaksin kõik uuesti tegema, teeksin samamoodi. Olen rahul kõigi tiimiliikmetega. Hakkasime korraldama kohe esimesest päevast, kui Tartusse jõudsime ja sellest peale on kõik väga ilusasti kulgenud.

Ilmselgelt võib esimesel pilgul tunduda selline suur asi, suur pidu, iga-aastased traditsioonid, ootused, aga kui meile juba öeldakse, et teie ei tee või teine kursus ei tee, siis tekib selline hasart, et tahame teha kõige ägedama, kõige suurema, kõige lahedama peo, mida saame. Tahame teha sellist pidu, mille üle oleksime ise õnnelikud, kui me sellest osa võtaksime ja see meil minu meelest õnnestus. Ei olnud ideed teha täpselt samamoodi nagu eelmisel aastal, mõtlesime vaadata, kuidas läheb. Tantsud tulid natuke samamoodi, aga me leidsime, et see oli igati hea idee, kuna rebased pannakse siis koos harjutama, töötama. Mina ütleks, et see idee on ennast väga ilusti ära tasunud ja grupisiseselt on rebased ka juba rohkem läbi käinud.

Ise olen ka uusi tuttavaid leidnud, nii arstiteaduskonnast kui ka juurast, majandusest. Ikka kõigiga üritan suhelda, see on hästi tore. Kuna ma näen natukene haige välja seoses oma pisaratega (korraldajatel on ühiseks näomaalinguks veritsevad silmad - toim), siis jututeema on olemas kõigiga, isegi nendega, keda ei tunne.

Vanu sõpru olen siin näinud isegi selliseid, keda ei ole muidu aastaid näinud, kuigi nad elavad Tartus. Aga siis saadad Facebookis kutsed laiali kõigile ja inimesed tulevadki reaalselt kohale, äge on. Nad teavad seda tausta, on kuulnud sõpradelt, et arstiteaduskonna tutvumispidu on lahe ja lihtsalt tulevad kohale – see on minu arvates kõige ägedam.

Kõik, kes meile vastasid – te olete toredad.
Kõik, kes käisid peol – te olete õigel teel!
Kuidas teistele pidu meeldis?