Välismeditsiin ei lõpe Soomega ehk välisvahetuse võlud

Kadri Peterson

Märt Raud

Ehk oled Sinagi leidnud oma postkastist teate, et on alanud järjekordne konkurss välisvahetusse kandideerimiseks. Neil, kes välisvahetust tutvustavale õhtule ei jõudnud või on välismaal praktiseerimise võludest vähe kuulnud, tekivad kindlasti rida küsimusi: kas minna, miks minna, mida oodata...

Programmi ennast siinkohal tutvustama väga ei hakkaks, enamik on sellest kindlasti rohkem või vähem juba kuulnud. Järgnevalt pigem mõned mõtted, mida täpsemalt välisvahetuses osalemine Sulle juurde annaks ning miks võiks hakata kontaktisikuks suvel Tartusse tulevatele meditsiinitudengitele.

Pakkida reisikott ning asuda teele tundmatusse nõuab tegelikult omajagu julgust – kõik ei ole sündinud reisisellid. Kuuks ajaks turvalisest keeleruumist lahkumine on küll üsna stressirohke, kuid koju tagasitoodav kogemus kaalub ebamugavused üles. Tihtipeale kipub meil ununema, et väga hea arst ei ole kõiki haigusi tundev entsüklopeedia, vaid ennekõike elukogenud inimene ja abistaja, kes oskab igas olukorras kuulata, suhelda, ravida. Teadmisi õpetab meile ülikool, kogemused tulevad elus toimuvate sündmuste kaudu. Välisvahetuses osalemine viskab meid kindlapeale sellistesse olukordadesse ja sündmustesse, mida ei oska tihtilugu ettegi kujutada. Arstitudengid on leidlikud ning oht, et keegi hätta jääks, on sisuliselt olematu. Saadud kogemus annab meile juurde enesekindlust ja isikupära, mis kajastub hiljem nii personaalses kui ka tööelus. Välisvahetuses osalemine aitab meil kasvada eelkõige inimestena.

Välisvahetuse programm on hea võimalus näha lähemalt teise riigi meditsiinisüsteemi. Iga tudeng saab endale isikliku juhendaja, kelle tööharjumused ja probleemilahendused võivad oluliselt erineda meie kultuuriruumi omadest – sellest kõigest on võimalik õppida ning näha asju täiesti uue nurga alt – „Ahhaa, ka nii on võimalik!”. Ükski süsteem pole täiuslik ja märgates sealseid kitsaskohti, saame neid oma tulevases praktikas ja Eesti meditsiinisüsteemis vältida / parandada. Kuigi haiglapraktika pole kõikjal viimse detailini läbi mõeldud ning alati ei usaldata tudengitele aordiklemmide paigaldamist ega puusanaelte „sissetagumist”, siis sellest hoolimata lisab kuuajaline periood mõnes välismaa haiglas Sinu meditsiiniõpingutele kindlasti tüki väärtuslikku. Garanteeritud on kontaktid teiste meditsiinitudengitega, millest võib areneda võimalus läbida oma edasised praktikad ja täiendusõppe perioodid mõne uue riigi kõrgtasemelises meditsiinikeskuses, rääkimata heast sõbrast mõnel huvitaval maal.

Oled lisaks inglise keelele mõnda muud keelt õppinud, aga pole saanud piisavalt suhtluspraktikat? Välisvahetusse minnes saad seda viga parandada. Kohaliku keele tundmine on suur eelis kohalike patsientide ja arstidega suhtlemisel ning neist arusaamisel. Seega, miks mitte kasutada võimalust saada hea saksa, hispaania, itaalia või mõne muu keele praktika?

Välisvahetus on hea alternatiiv arstitudengitele, kes ei raatsi Erasmuse programmiga mõneks semestriks välismaale minna ja seeläbi akadeemilise puhkusega oma õpingute kestvust pikendada. Välisvahetus kestab ainult kuu ja iseenesest pole vale väita, et see on justkui lühike ja intensiivne Erasmus. Teisest küljest võib välisvahetuses osalemine anda lisajulgust või tekitada motivatsiooni pikemalt välistudengi elu elada. Riikide nimekiri, kuhu välisvahetusse minna, on küllaltki mitmekesine ja seetõttu peaks igaüks leidma endale sobiva koha. Kui ei leia, siis saab alati otsida võimalusi sõlmida tulevaseks aastaks välisvahetuse leping ka Sinule meelepärase riigiga.

Lisaks ise välisvahetuses osalemisele, on kõigil suurepärane võimalus hakata kontaktisikuks augustikuus Tartusse tulevatele välistudengitele. Niiviisi ei ole tarvidust kuhugi reisida, vaid erinevatest kultuuriruumidest pärit eksootika tuleb ise koju kätte. Kontaktisikute ülesanded on aidata välistudengitel kohaneda kohaliku eluga, viia nad esimesel päeval haiglasse ja korraldada teiste kontaktisikutega koos sotsiaalprogramm, mis jääb meelde koguks eluks. Lisaks kõigele sellele annab kontaktisikuks olemine tublisti aktiivsuspunkte, mis tulevad kasuks järgmisel aastal välisvahetusse kandideerimisel.

Mis aga kõige tähtsam, välisvahetus – kas Tartus või siis välismaal – on üks seiklusi täis kuu! Kunagi ei või ette teada, mis ja kes sind ees ootavad: kindel võid olla vaid selles, et saab põnev olema. On tõeline kultuurielamus olla kuu aega koos erinevatest riikidest pärit inimestega. Saate korraldada rahvusõhtuid, pidada inspireerivaid vestlusi, võtta ette seiklusi looduskaunitesse paikadessse või lihtsalt nautida erinevaid kultuure ja ühist söögitegemist. Ära kõhkle, kasuta seda EAÜSi pakutavat ainulaadset võimalust, sest hiljem jõuab kodumaal või Soomes praktiseerida kogu elu, kuid meditsiinitudengina on Sul võimalus vaid ülikooliajal mõnes eksootilises riigis chillida.

Välisvahetus Portugalis (Foto: Stella Põldsepp)

Välisvahetusse kandideerimine kestab 22. detsembrini 2012. Rohkem infot www.eays.ee/valisvahetus/kandideerimine

Tossud olid paljudel

EAÜSi Spordigrupp

Kas panid tähele neid valgeid A4-suuruses pabereid, kus uuriti sinu jooksmisharjumuste ning tossude kohta? Mõtlesid, et miks sellised küsimused? Kui sa seni pole vastust saanud või ei saanud ise kohal olla, siis siin on lühike ülevaade sellest, miks neid tosse vaja oli.

Eelmisel laupäeval võis paljusid näha sammumas Tartu Ülikooli spordihoone poole. Hordidena suundus rahvas keskpäevaks korvpalli vaatama, aga arstitudengid olid platsis juba varem, sest kell 11 algas meie päris oma ning sel aastal imagot muutnud treeningpäev.

Treeningpäeva kava vaadates oli kirjas vähem võistlusalasid kui eelnevatel aastatel. Peale suurepärast soojendust said huvilised tutvust teha võitlussportidega, mis osutusid nii populaarseteks, et ajakavasse tuli sisse viia muudatus. Populaarseks osutus ka Anni poolt läbiviidud Bosu treening. Kui enne laupäeva ei teadnud mõni arstitudeng, mis imeloom see bosu on, siis pühapäeval tuletasid seda neile meelde valusad lihased. Või siis pildid Facebookis!

Võistlusmomenti pakkusid seksigrupi partnerjooks ning sõudmine. Just viimane pakkus päeva kõige pingelisemaid hetki oma sekundite ning sajandikega. Sõudeergomeetri võistluse võiks tituleerida päeva populaarseimaks võistlusalaks. Lisaks rohkele osavõtule oli kuulda häälekat kaasaelamist ning põnevate hetkede tarvis jätsid treeningu pooleli ka inimesed teisel pool klaasi. Lihaste pumpamine võis oodata.

Pärast viimaste energiavarude väljapigistamist sõudeergomeetril oli siiski vaja välja selgitada meie teaduskonna kõige kõvem mees ja naine. Nendeks osutusid Taaniel Laisk, kes kaitses enda tiitlit eelmisest aastast, ning Anni Tolk.

Kella 16 paiku said auhinnad jagatud ning korralikule spordiinimesele kohaselt ka lihased venitatud ja oligi aeg koju taastuma minna. Õhtul võis keha kosutada kringliga ning ei puudunud ka traditsiooniline saun.

Kas meie teaduskond saab endale uue Kõva Mehe või Naise selgub juba Treeningpäeval 2013.

Ka CURARE tänab spordigruppi suurepärase päeva eest!

Tilk verd võib muuta elu

ELINOR ÕUNAP

MADLI-KÄRT UPRUS

14. novembril toimus kõigis Eestimaa Selverites Diabeedipäeva tähistamine, millest võttis osa ka meie oma Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts. Ajavahemikus 17-19 võis näha valgetes kitlites arstitudengeid mõõtmas veresuhkrut tasuta kõigil, kes selleks soovi avaldasid. Üle kogu Eesti Selverites osales sel aastal 59 tudengit, nende hulgas oli nii rebaseid kui ka peaaegu valmis arste. Nädal enne said kõik osalejad osa võtta koolitusest, kus õpetati glükomeetreid kasutama ning anti lisateadmisi diabeedist.

Eelmisel aastal mõõdeti veresuhkrut rohkem kui 4000 inimesel ning kontrollitud mittediabeetikutest avastati 108 inimesel kõrgenenud veresuhkur kaks tundi pärast sööki. Tegemist on olukorraga, mis võib viidata diabeedile. Seega ei ole tegemist üritusega, kus me puhtalt käime arsti mängimas, vaid meie poolt teostatud mõõtmiste tagajärjel saavad nii mõnedki aru perearstlikule kontrollile mineku vajadusest. Kui me avastame kas või ühe inimese, kes kõnnib meie seas teadmata, et tal on diabeet, või kui me suudame kas või ühele inimesele selgeks teha, kui tähtis on oma tervise eest hoolitseda ja et suhkur ei ole naljaasi, siis võime ürituse kordaläinuks lugeda!

Eelmisel aastal diabeedipäeval osalenute muljeid:

Kadri Peterson (III kursus): „Eelmisel aastal Veeriku Selverisse jõudes oli meid ees ootamas juba väike järjekord inimestest, kes kõik tahtsid enda veresuhkru taset kontrollida. Üritus osutus väga populaarseks ja põhimõtteliselt ei tekkinud hetkekski olukorda, kus uudishimulikke inimesi meie ümber ei olnud. Pidi tegutsema kiirelt, aga samas leidma iga inimese jaoks aega temaga suhtlemiseks ja tema nõustamiseks. Päeva lõpus olin küll väsinud aga õnnelik, sest tundsin, et sain reaalselt inimeste heaks midagi ära teha, oma kätt harjutada ning leidsin taaskord kinnitust sellele, miks ma tahan just arstiks saada.“

Kätlin Puksand (III kursus): „Mina otsustasin eelmisel aastal diabeedipäeval osaleda, sest mulle meeldis, et see on üle-eestiline suurüritus ja me saame reaalselt suurt inimeste hulka mõjutada. Selveris sisseoste tehes ja reklaami kuuldes on äge mõelda küll, et nii tore et mina saan ka oma panuse anda. Ma ei usugi, et selline üritus aitab Eestis leida kõik inimesed, kellel veresuhkruga probleeme on, kuid kahtlemata juhib see tähelpanu ja inimesed muutuvad kokkuvõttes oma tervisest teadlikumaks ja hoolivamaks. Tallinna valin sellepärast, et siis on järjekorras ka sõbrad ja sugulased. Eelmisel aastal tõi mu vanaema näiteks autotäie inimesi oma vere glükoositaset mõõtma! Ootan põnevusega ka seda aastat.“

Üritust aitasid korraldada SA TÜK Lastefond ning sponsorfirmad Sanofi, Mefo, AB Medical ning Surgitech.

Juhatus andis oma panuse sel aastal ühiselt Võrus (Foto: Sirli Saar)

Residentuur aasta võrra pikemaks?

Taaniel Laisk

EAÜSi Haridusgrupp

7. novembril toimus Linkbergi auditooriumis ATÜKi ja ENÜ (Eesti Nooremarstide Ühenduse) eestvedamisel arutelu teemal “Residentuuri programmide pikendamine aasta võrra”. Kohal olid tudengid, arstid, residentuuriprogrammide üldjuhendajad ja dekaan. Kõik osapooled said arvamusi avaldada, esitati uusi ettepanekuid ja pakuti välja alternatiive. Mis oli selle ürituse eesmärk?

Selle seletamiseks tuleb natuke vaadata viimase kuu sündmusi. Oktoobris jõudis tudengiteni info, et residentuurikomisjonis on heaks kiidetud mõte lisada kõikidele residentuuriprogrammidele täiendav aasta üldmeditsiinilisi tsükleid ja plaanis on esitada ettepanek hääletamisele ka oktoobris arstiteaduskonna nõukogu koosolekul. Ühtlasi ilmnes ka, et ei tudengite ega residentidega muudatust pikemalt arutatud ei ole. Kummalisel kombel ei olnud ka paljude erialaseltside ning isegi mõnede residentuuri programmide üldjuhendajatega läbiräägitud. Arusaadavalt oli vajadus põhjalikuma arutelu järgi ning ATÜKi ja ENÜ ettepanekul lükati otsustamine arstiteaduskonna nõukogus edasi. Samaaegselt alustati diskussiooniga ja korraldati mitmeid kohtumisi ja arutelusid tudengite, residentide, residentuuri üldjuhendajate, erialaseltside esindajate ning dekanaadi vahel. Kõik eesmärgiga võtta natuke hoogu maha ning arutada pikemalt ning kõigi osapooltega läbi muudatus, mis hakkab mõjutama väga paljude praeguste ja tulevaste arstide elusid.

Linkbergi auditooriumis said esmalt sõna residentuuriprogrammide juhendajad ja erialaseltside esindajad. Toodi välja, et paljude erialade programmid on ajaliselt lühemad, kui enamikes Euroopa riikides, samas vastavad Eestis kõikide erialade programmid Euroopa direktiivide järgi vähemalt miinimumnõuetele. Tihti ei tunta mujal huvi Eesti programmide sisu kuivõrd just pikkuse vastu. Ei tahaks hästi uskuda, et meie erakorralise meditsiini 4aastane programm on väga palju kehvem kui mõne teisi riigi 5aastane erialaõpe. Meie meditsiinis on ikka rõhk olnud sõnal “efektiivne”. Edasi sai selgeks, et erialadel on väga erinevad vajadused seoses residentuuridega. Neuroloogias on puhtalt neuroloogiat 15 kuud, ülejäänud on üldmeditsiinilised tsüklid. Lisatavad 11 kuud üldmeditsiinilisi tsükleid võimaldaksi suurendada neuroloogia tsüklite arvu. Kardioloogias toimus aga hiljuti residentuuri pikendamine neljalt aastalt viiele ning nemad ei ole poolt, et residentuuri veel aasta võrra pikendada. Kardioloogia erialaseltsi sõnul on neil hoopis puudu subspetsialiseerumise rahastamisest (et peale 5a kardioloogia tsüklit õppida süvendatult nt rütmoloogiks)

Mitmete erialade esindajad tõid välja, et kui tõesti pikendatakse residentuuri pikkusi kõigil ühtemoodi, siis võiks olla paindlikum tsüklite jaotus, mida resident läbima peaks (praegu erakorraline meditsiin 2 kuud, peremeditsiin 4 kuud, sisehaigused 3 kuud, kirurgia 2 kuud ). Vastuargumendina toodi välja, et sellisel juhul sätivad kõik erialad paika oma tsüklid ja kogu idee kaotab oma algse eesmärgi – anda arst-residendile üldarstina praktiseerimise kogemust. Sedapuhku võib käiku minna kuldne kesktee ehk mingid tsüklid valikulised, mingid kohustuslikud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et plaan residentuuriprogrammide pikendamisest on tõesti tulnud paljudele asjaosalistele ootamatult ning sisuliselt vajab veel edasiarendamist ning paindlikumaks muutmist. Sellega olid ka enamus saalisolnutest nõus. Kindlasti on ka kõik osapooled nõus, et meie arstidele kulub ära rohkem üldmeditsiinilisi kogemusi, praktikat ja meditsiini laiahaardelisemat tundmist. Nii et ühisosa, millelt edasi liikuda, on olemas. Üks oluline aspekt siinjuures on veel see, et tudengid näitasid, et vajadusel suudame koonduda ja ühise asja ees seista. Millisena ja millal täpselt residentuuriprogrammide muudatus vastu võetakse on veel vara öelda, aga hoidkem end asjade käiguga kursis, sest muudetakse meie haridust ja meie elu.

Täpset kokkuvõtet 7. novembri koosolekust loe ATÜKi poolt listidesse saadetud protokollist.