CURARE

Residentuur aasta võrra pikemaks?

Taaniel Laisk

EAÜSi Haridusgrupp

7. novembril toimus Linkbergi auditooriumis ATÜKi ja ENÜ (Eesti Nooremarstide Ühenduse) eestvedamisel arutelu teemal “Residentuuri programmide pikendamine aasta võrra”. Kohal olid tudengid, arstid, residentuuriprogrammide üldjuhendajad ja dekaan. Kõik osapooled said arvamusi avaldada, esitati uusi ettepanekuid ja pakuti välja alternatiive. Mis oli selle ürituse eesmärk?

Selle seletamiseks tuleb natuke vaadata viimase kuu sündmusi. Oktoobris jõudis tudengiteni info, et residentuurikomisjonis on heaks kiidetud mõte lisada kõikidele residentuuriprogrammidele täiendav aasta üldmeditsiinilisi tsükleid ja plaanis on esitada ettepanek hääletamisele ka oktoobris arstiteaduskonna nõukogu koosolekul. Ühtlasi ilmnes ka, et ei tudengite ega residentidega muudatust pikemalt arutatud ei ole. Kummalisel kombel ei olnud ka paljude erialaseltside ning isegi mõnede residentuuri programmide üldjuhendajatega läbiräägitud. Arusaadavalt oli vajadus põhjalikuma arutelu järgi ning ATÜKi ja ENÜ ettepanekul lükati otsustamine arstiteaduskonna nõukogus edasi. Samaaegselt alustati diskussiooniga ja korraldati mitmeid kohtumisi ja arutelusid tudengite, residentide, residentuuri üldjuhendajate, erialaseltside esindajate ning dekanaadi vahel. Kõik eesmärgiga võtta natuke hoogu maha ning arutada pikemalt ning kõigi osapooltega läbi muudatus, mis hakkab mõjutama väga paljude praeguste ja tulevaste arstide elusid.

Linkbergi auditooriumis said esmalt sõna residentuuriprogrammide juhendajad ja erialaseltside esindajad. Toodi välja, et paljude erialade programmid on ajaliselt lühemad, kui enamikes Euroopa riikides, samas vastavad Eestis kõikide erialade programmid Euroopa direktiivide järgi vähemalt miinimumnõuetele. Tihti ei tunta mujal huvi Eesti programmide sisu kuivõrd just pikkuse vastu. Ei tahaks hästi uskuda, et meie erakorralise meditsiini 4aastane programm on väga palju kehvem kui mõne teisi riigi 5aastane erialaõpe. Meie meditsiinis on ikka rõhk olnud sõnal “efektiivne”. Edasi sai selgeks, et erialadel on väga erinevad vajadused seoses residentuuridega. Neuroloogias on puhtalt neuroloogiat 15 kuud, ülejäänud on üldmeditsiinilised tsüklid. Lisatavad 11 kuud üldmeditsiinilisi tsükleid võimaldaksi suurendada neuroloogia tsüklite arvu. Kardioloogias toimus aga hiljuti residentuuri pikendamine neljalt aastalt viiele ning nemad ei ole poolt, et residentuuri veel aasta võrra pikendada. Kardioloogia erialaseltsi sõnul on neil hoopis puudu subspetsialiseerumise rahastamisest (et peale 5a kardioloogia tsüklit õppida süvendatult nt rütmoloogiks)

Mitmete erialade esindajad tõid välja, et kui tõesti pikendatakse residentuuri pikkusi kõigil ühtemoodi, siis võiks olla paindlikum tsüklite jaotus, mida resident läbima peaks (praegu erakorraline meditsiin 2 kuud, peremeditsiin 4 kuud, sisehaigused 3 kuud, kirurgia 2 kuud ). Vastuargumendina toodi välja, et sellisel juhul sätivad kõik erialad paika oma tsüklid ja kogu idee kaotab oma algse eesmärgi – anda arst-residendile üldarstina praktiseerimise kogemust. Sedapuhku võib käiku minna kuldne kesktee ehk mingid tsüklid valikulised, mingid kohustuslikud.

Kokkuvõtteks võib öelda, et plaan residentuuriprogrammide pikendamisest on tõesti tulnud paljudele asjaosalistele ootamatult ning sisuliselt vajab veel edasiarendamist ning paindlikumaks muutmist. Sellega olid ka enamus saalisolnutest nõus. Kindlasti on ka kõik osapooled nõus, et meie arstidele kulub ära rohkem üldmeditsiinilisi kogemusi, praktikat ja meditsiini laiahaardelisemat tundmist. Nii et ühisosa, millelt edasi liikuda, on olemas. Üks oluline aspekt siinjuures on veel see, et tudengid näitasid, et vajadusel suudame koonduda ja ühise asja ees seista. Millisena ja millal täpselt residentuuriprogrammide muudatus vastu võetakse on veel vara öelda, aga hoidkem end asjade käiguga kursis, sest muudetakse meie haridust ja meie elu.

Täpset kokkuvõtet 7. novembri koosolekust loe ATÜKi poolt listidesse saadetud protokollist.