CURARE

Kas alkohol on muutunud noorteorganisatsioonide kultuuri loomulikuks osaks?

Marta Velgan

V kursus

8.–14. novembril toimus Sloveenias 1st European Alcohol Policy Youth Conference, milles osales ligikaudu 90 noort peaaegu kõikidest Euroopa riikidest. Konverentsi eesmärk ei olnud selgeks teha alkoholi kõikvõimalikke kahjulikke toimeid ega muuta kõiki osalejaid karsklasteks. Korraldajate peamine soov oli meid mõistma panna, et alkoholi ei tohiks võtta argipäeva iseenesestmõistetava osana ning et noored võiksid ja peaksid alkoholipoliitika kujundamises aktiivsemalt kaasa rääkima.

Mind isiklikult puudutas sel konverentsil kõige enam noorteorganisatsiooni No Excuse liikme Daša Kokole ettekanne Sloveenia noorte- ja tudengiorganisatsioonide hulgas läbi viidud uurimistööst. Küsitluse eesmärgiks oli kaardistada 24 organisatsiooni liikmete alkoholi tarbimise harjumused ning suhtumine alkoholi. Kuigi küsitluse tulemused ei üllatanud paljusid kuulajaid (sh ka mind), siis hirmutavad tundusid need küll. Nimelt selgus, et pooled organisatsioonidest kasutavad üritustel alkoholi tarbimist kaudse sotsialiseerumise vahendina. 42% küsitlusele vastanutest arvas, et organisatsioon on tähtis faktor noorte joomisharjumuste kujundamisel ning lausa 73% liikmetest arvas, et alkoholi propageerimine organisatsiooni sees mõjutab ka nende endi tarbimist. 65% neist nõustusid, et vanemad liikmed on noorematele alkoholi tarbimise osas eeskujuks.

Kahjuks pole veel uuritud, kuidas on olukord Eesti noorte- ja tudengiorganisatsioonides. Küll aga olen oma tudengistaaži ajal teinud mitmeid tähelepanekuid. Arvan, et peaaegu kõikidele on sügissemestri hakul Tartu linnas silma jäänud plakatid, mis kutsuvad tudengeid korporatsioonide tutvumisõhtutele. Kuigi enamasti seda plakatitel otseselt ei reklaamita, on enamik siiski teadlik, millega meeskorporatsioonide külalisõhtutel tegelikult tegeletakse. Eelmisel kuul riivas minu silma aga Tartu ühe olulisema tudengiorganisatsiooni väljaandes olev poolt lehekülge hõlmav Saku õlle reklaam kirjaga „Õlu ülikool”.

Noorte- ja tudengiorganisatsiooni tutvustatakse kui kohta, kus noorel on võimalus ennast arendada, uusi kogemusi ja tutvusi saada ning silmaringi avardada. Nendes organisatsioonides on võimalus tegeleda just sellega, mis meeldib ning sisustada oma vaba aega kasulikult. Kui paljud organisatsioonid on endalt küsinud, kas ja kuidas aitab alkoholi tarbimine liikmetel eelnevalt mainitud eesmärke saavutada?

Rõõm on tõdeda, et esimese sammu organisatsioonisiseste alkoholi tarbimist puudutavate reeglite loomisel on astunud EAÜS. Nimelt võttis juhatus vastu otsuse EAÜSi üritustel mitte pakkuda alkohoolseid jooke. See aga ei tähenda, et kõikidel üritustel oleks alkoholi tarbimine kategooriliselt keelatud, lihtsalt EAÜS omalt poolt ei soodusta seda. Mina isiklikult pooldan seda otsust ning loodan, et EAÜS on sellega suureks eeskujuks kõikidele teistele Eesti noorte- ja tudengiorganisatsioonidele.

Kas ja kui palju keegi alkoholi tarbib, on iga inimese enda otsus. Tunnistan ausalt, et mina ei ole karsklane ning kindlasti ei ole selle artikli eesmärk karskluse propageerimine. Minu suurim soov on lihtsalt panna teid kui noori, kui tudengeid, kui tulevasi lapsevanemaid ja arste sellel teemal mõtisklema.  

Konverentsil olid esindatud peaaegu kõikide Euroopa riikide noored (Foto: Conor Cullen)